11 eepilist fakti ulmemäruli “Surelikud masinad” kohta

 “Surelikud masinad” on “Sõrmuste isanda” ja “Kääbiku” filmide looja, Oscariga pärjatud Peter Jacksoni produtseeritud suurejooneline ulmefilm, mille sündmustik aset mitusada aastat hiljem sünges tulevikus. Inimkond elab pärast kurikuulsat Kuuekümne Minuti sõda ratastele tõstetud mobiilsetes monstrumlinnades ning jahib ressursside nimel mööda tasandikke endast väiksemaid. Et see eepiline linateos esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel pühapäeval kell 20, otsisime välja 11 fakti kaadri tagant.

• “Surelikud masinad” põhineb Philip Reeve’i 4-osalise raamatusarja esimesel ja samanimelisel romaanil. Peter Jackson ostis Reeve’lt filmiõigused juba aastal 2001 ning hakkas alates sellest ajast vaikselt projekti kallal nokitsema. Üllatus-üllatus: filmi lõpeb teisiti kui raamat.

• Nii Philip Reeve ise kui ka tema poeg teevad filmis pisirollid, mis võeti üles nende salareisi ajal Uus-Meremaale 2017. aasta mais. Peter Jacksoni ainus episoodiline ülesastumine on tagaotsitavate plakat, mida Londoni elektroonilised ekraanid filmis kuvavad.

• „Surelikud masinad“ on esimene Jacksoni kirjutatud filmistsenaarium, mida ta ise pole lavastanud. Selle töö võttis enda kanda Christian Rivers, kes vastutas näiteks eriefektide eest 2005. aasta filmis “King Kong” ning pälvis selle eest Oscari.

• Enamik filmivõtteid tehti Weta stuudiotes Wellingtoni eeslinnas Miramaris Uus-Meremaal, kus Peter Jackson on toimetanud 20 aastat ning võtnud üles sellised filmid nagu „King Kong“, „Ajusurm“ ja „Hirmutoojad“.

• Raamatu ja ka filmi pealkiri on laenatud kuulsa William Shakespeare’i „Othellost“, kus seda kasutab 3. vaatuses nimitegelane ise. Reeves kasutab seda kahemõttelist fraasi kui kommentaari munitsipaal-darwinismi ökosüsteemile, millel kogu sünge tulevikumaailm põhineb.

• Rivers tahtis, et film erineks „Mad Maxi“ postapokalüptilisest düstoopiast ning ka „Näljamängudest“ ja „Lahkulööjast“, aga enamik kriitikud võrdleb „Surelikke masinaid“ ikkagi legendaarse „Mad Maxi: Raevu teega“.

• Filmis näidatud muuseumis on välja pandud hulga esemeid meie päevilt, näiteks kadunud Ameerika jumalate saalis on kollased käsilased filmist „Mina, supervaras“. Raamatus peavad tulevikuühiskonna asukad ekslikult muistseks jumaluseks Miki-Hiirt, ent autoriõiguste tõttu asendati ta filmis käsilastega.

• Naispeategelasel Hester Shaw’l on filmis mõlemad silmad olemas, ehkki raamatus lõhestab peapahalase Thaddeus Valentine’i (mängib Hugo Weaving) mõõgahoop tütarlapse näo ning tal tuleb läbi ajada ühe silma ja põiki üle näo jooksva suure armiga. Seda originaalvälimust peeti filmi jaoks liiga inetuks.

• Hester Shaw robotist „kasuisa“ nimeks tahtis kirjanik Reeve alguses panna Shrecki nagu ühel tegelasel legendaarses „Nosferatu“ tummõudukas, kuid kui selgus, et sarnase nimega multikas on välja tulemas, muutis ta nime Shrike’ks. See tähendab ruskselg-õgija nime kandvat lindu, kes on tuntud selle poolest, et tapab oma putukatest saagi neid okaste või teiste teravate taimede otsa torgates.

• Filmi tootmiseks loodud firma kandis nime „Kriuksuvad rattad“. See oli ka filmi salajane tööpealkiri ning sama nime all saadeti valmistoodang kinodesse laiali.

• Londoni avalik teadete süsteem teatab filmis „allaneelatud“ väikelinna elanikele: „Teadke, et lapsed võidakse ajutisel lahutada oma vanematest“. See on ilmne vihje USA praegusele immigratsioonipoliitikale, kus sisserändajate pereliikmed võidakse teineteisest lahutada.

Seikluslikule ulmemärulile “Surelikud masinad” (2018) saab kaasa elada sel pühapäeval, 20. oktoobril kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home (endine Viasat) vahendusel või suuremate kaablioperaatorite TVPlay filmikanalite teemapakettides. Juba novembris jõuab film ka voogedastusteenusesse TVPlay Premium.